Betti Alver

Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november (vkj. 10. november) 1906 Jõgeva19. juuni 1989 Tartu) oli eesti luuletaja.

Elulugu

Elisabet Alver sündis raudteelase perekonnas.

19141917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus.

Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele.

Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".

Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.

1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid.

Tema haud on Tartus Vana-Jaani kalmistul.

Tunnustused

Isiklikku

Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga.

Eduard Alver ja Siim Kallas on Betti Alveri sugulased[1].

Mälestuse jäädvustamine

2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum[2]. Muuseumi juurde on kujundatud mälestuspark[3] ja pargis on Betti Alveri mälestusmärk (skulptor Terje Ojaver).

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab välja Betti Alveri kirjandusauhinda.[4]

Teosed

Luuleraamatud

  • "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931
  • "Tolm ja tuli: luuletusi", Tartu 1936
  • "Luuletused ja poeemid", Stockholm 1956
  • "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962
  • "Tähetund", Tallinn 1966
  • "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968
  • "Eluhelbed", Tallinn 1971
  • "Tuju", Tallinn 1976
  • "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid)
  • "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986
  • "Teosed", 1. kd: "Üle aegade Assamalla; Luuletusi ja poeeme 1931–1988", Tallinn 1989
  • "Üle sõnade serva", Tallinn 2004
  • "Koguja: suur luuleraamat", Tartu, 2005 (2. trükk samal aastal)

Luuletused koguteostes

  • "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat", Tartu 1938
  • Kümme luuletust. – "Ammukaar": kirjanduslik koguteos. I, Tallinn 1942
  • "Leib": luuletus. – "Ammukaar": kirjanduslik koguteos. II, Tallinn 1943
  • "Kummituslikud laulud", Stockholm 1965 (luulevalimik)
  • "Me hoiame nõnda ühte", Tallinn 1982 (luulevalimik)
  • "Tasakaal", Tallinn 1982 (luulevalimik)
  • "Seitse naist", Scarborough 1988 (7 eesti naisluuletaja luuletused)

Betti Alveri luule tõlked

  • "Eestin runotar", Helsingi 1940 (17 eesti luuletaja antoloogia, Alveri luuletused tõlkinud Lauri Viljanen, Matti Kuusi, Otto Manninen)
  • "Estonian poetry". I, London 1950 (eesti luuletajate tõlkeid E. Howard Harrise tõlkes)
  • "Acht estnische Dichter", Stockholm 1964 (8 eesti luuletaja luuletused Ants Orase tõlkes)
  • Betti Alverová. "Hrom je můj bratr", Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jiří Žáček
  • Betti Alver. "Selected poems", Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond
  • "Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie", Karlsruhe 1992 (10 eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes)
  • "Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes" = "Six Estonian poets in translations of Ants Oras": Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit, Tallinn 2002

2007. aastal oli Göteborgi raamatumessi peakülaliseks Eesti ja selle tarbeks tõlgiti rootsi keelde 21 eesti kirjandusteost, nende seas Betti Alveri "Lugu valgest varesest". See on Põhjamaade suurim raamatumess, mida igal aastal külastab üle 100 tuhande inimese.[5]

Proosa

  • "Tuulearmuke", Tartu 1927 (romaan)
  • "Invaliidid", Tartu 1930 (romaan)
  • Kirjandusnädala album: "Vabaharidustöö" kirjandusnädala erinumber: II-III, Tallinn 1930 (koguteos)
  • "Viletsuse komöödia", Tartu 1935 (proosapoeem; 2. trükk Tallinn 1990)
  • "Teosed", 2. kd: "Tuulearmuke", "Invaliidid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa". Proosa 1927-1976, Tallinn 1992

Kirjandus

Viited

  1. Juhan Alwer. Alwer'ite suguvõsa kroonika. Tallinn, 1939
  2. Muuseumi kujunemise lugu
  3. Muuseumi veebileht
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 349
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 353

Välislingid

This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.